Roheline

Niipea, kui taevaluugid avanesid, on kogu maailm nagu imeväel roheline ja lõhnav. Vahepealne troopika asendus tavalise jaheda kevadega, aga mulle see sobib. Kõik õied püsivad kauem ja aias toimetada on ka palju mugavam.
Kuldnokade pesakastidest kostab regulaarselt kriiskavaid helisid, isalinnud sukelduvad hoogsalt pikeerides pesapuu võradesse, et siis juba ettevaatlikumalt kastisuust sisse hopsata.

Punane ja valge – vanad head poeedinartsissid Narcissus Poeticus, liiliaõieline tulp “Ballerina”, greigi tulp “Red Riding Hood” ja kirju püvilill “Alba”:

Rubriigid: Muidujuttu, Nartsissid, Taimed | Kommenteeri

Aasta ilusaim aeg

Puud on hiirekõrvus, linnud laulavad ohjeldamatult, kõikjal avanevad õied ja sääski veel peaaegu et ei ole – see aeg aastast meeldib mulle vist kõige rohkem. Päevad on pikad ja päris pimedaks nagu õieti ei lähegi.

Leo tegi aiamaale uued servad ja pani kartuli maha. Herned ja sibulad on juba väljas, need said mulda kaks nädalat tagasi.

Kuldnokad toimetavad pesakastis, esimesed pääsukesed lendasid pühapäeval üle õue.

Kadunud koerahammas “Pagoda” on täiesti alles ja õitseb:

Nartsissid jätkavad täies ilus.

Helekollane “Avalon”, oranz-kollane täidisõieline “Tahiti”, suure tumekollase südamikuga “Orangery”:

Veel ühest tähtsast sündmusest – saabus kauaoodatud saun :-)

Peale autolt mahanikerdamist ja tungraudadega ajutisele kohale sättimist õnnestus esimene saunaõhtu ära pidada, noh, õigemini oli juba öö käes. Nii ta tuli, tänud asjalikele saeveski poistele!

Rubriigid: Aed, Muidujuttu, Nartsissid, Saun, Taimed | Kommenteeri

Nartsissiaeg

Külmast hoolimata on aed õisi täis. Need sibullilled, mida pole ära tassitud või mille juuri pole lausa õhku tõstetud, õitsevad vapralt. Üldse on mulle hakanud nartsissid väga meeldima ja tundub, et ka nemad on rahul, nad õitsevad aastast aastasse ja isegi paljunevad päris hästi: “Accent”, “Dick Wilden”, “Irene Copland”, “Ice King”.

Tasapisi hakkab mu masendus taanduma, sest järjest ilmuvad välja uued edukad talvitujad. Millegipärast on tänavune talv sobinud hüatsintidele ja neid on näha tunduvalt rohkem, kui ma oodata oskasin. Need kolm sinist on ilmselt möödunud aastal kevadel potiga tuppa lauale ostetud ja nüüd elavad uut elu.

Rubriigid: Aed, Nartsissid, Taimed | Kommenteeri

Kevad on kohal


Ja seda erinevate üllatustega – kahjuks mitmed neist on kurvad:-(.

Kadude lõputusse nimekirja peab kandma mu suurimad lemmikud – liiliad, kusjuures kõik! Keegi kuri tegelane on ära nihverdanud kõik sibulad aknaalusest peenrast. Üle 50 tulbisibula, nende hulgas ka mu vapustavalt ilus värvimuutev “Daydream”. Tulbid olid plastmasskorvides, nendesse tehti avad sisse. Isegi koori pole järel, ju nad kõik kuskil majaaluses panipaigas mädanevad, ohh!

Liiliaid neli sorti hoolimata sellest, et nad pidavat mürgised olema. Nartsissid on alles, kuid nende alt kõik tühjaks kaevatud ja seetõttu leheotsad kollased. Koerahambad ja võrkiirised kadunud. Suur vana roniroos “New Dawn” on alt läbi näritud, nii , et suured oksad lihtsalt jäid mulle pihku. Kuna ilma liiliateta pole õiget lillepeenart, siis ostsin uued asemele. Ja suure rulli väikesesilmalist metallvõrku.

Osa maasikataimi ära söödud, aga kasvuhoones pottides kõik ilusti elus, nii et neid saab asendada.

Elus on ka enamus püsikuid suurtes peenardes. Isegi maani näritud puispojeng ajab tillukesi roosasid käpakesi mullast välja.

Rubriigid: Aed, Liiliad | Kommenteeri

Kurb kevad

Tegelikult ei taha sellest kirjutadagi, sest täielik masendus on peal. See, mis lume alt välja koorub,on totaalne katastroof. Lumi iseeneset polegi nii palju pahandust teinud. On muidugi palju murdunud oksi, kui isegi sõstrapõõsad on lume alt vabanedes ennast päris ilusti püsti ajanud.

Aga hiired on lume all teinud sellist laastamist, et nutma ajab. Vaarikad ja tikrid, millega kunagi pole mingit erilist muret, on täiesti ära kooritud. Varred ja oksad on püsti, kuid täiesti paljaks näritud – ohh, vanduma võtab. Puispojeng, iluõunapuu, roosidest rääkimata. Viimne kui üks on mullani ära laasitud. Võrkiirise võrsed ja osad tulbid on maani ära söödud, keegi on kinni pistnud isegi krookused koos sibulatega.



Vaarikad on meil siis tänavu sellised, ühtegi tervet vart küll esmapilgul ei näinud.
Lõpetaks siiski  positiivse poole peal: lumeroos hakkab tasapisi õisi avama.

Rubriigid: Muidujuttu, Taimed | Kommenteeri