Täna oli eriliselt ilge ilm, seda hoolimata
päikesest ja sinisest taevast. Tuul oli lihtsalt nii külm ja tugev, et õues olemine oli täiesti võimatu. Kasvuhoones ainult oli hea soe. Teerajad nii libedad, et puistasin pool ämbritäit liiva laiali.
Pulmaline ka tagasi, isegi suhteliselt kobe nägi välja. Nina on ainult ära kratsitud ja kõrv kannatada saanud. Eriti näljane ka nagu ei tundunud, silitamne ja sügamine sobis küll.
on endiselt populaarne. Eile oli selle kallal 
terve parv rasvatihaseid, täna nägin musträstast palli all maas, aga nüüd tabasin selle selli (pilt küll viletsavõitu, aga aru saab ikka):
tuli mu mehekesele täna hommikul vastu.
Seda küll Türgis, meie aias on siiski ainult tavalised kärnkonnad, kes mulle ka väga meeldivad. Neid muidugi aias koperdamas praegu ei näe.
Meil karjub juba teist nädalavahetust järjest vares haava otsas. Nagu oleks tema siin peremees ja mina segaksin teda.
Oi, kuidas see hääl paitab mu kõrvu – kindlaim märk kevade LÄHEDUSEST! Sellid ise nakerdavad rasvapalli kallal ja ei lase end minust eriti segada. Teisi linde pole palli kallal näha. Ongi talve lõpu algus – küll on hea seda kirjutada 
, aga see ta ongi. Juba eelmisel nädalavahetusel puhastas Leo pesakastid möödunud aasta rämpsust, et asukad saaksid kohe saabudes sisse kolida. Normaalsel aastal võib neid märtsis juba näha olla.
Varesed kambakesi karjusid metsas, aga ei tahtnud märja lume sisse turnima minna. Ju nad jälle mingi kaku kallal kraaklesid. Kribu ongi kadunud, ohh seda kõutside kevadet 
Potipõllumajandus on täies hoos: sarvkannikesed, mis said külvatud 16. jaanuaril ja pikeeritud möödunud nädalavahetusel. Tulemustest pole aimugi, seemne korjasin ise kollase-siniseõielistelt taimedelt. Rippbegooniad ajavad ka vapralt karvaseid jupikesi. Need kolm mugulat on mul mitu aastat vastu pidanud, väike võrdlus praeguse oleku ja suve vahel:
Sattusin linnas paari värskelt ülespandud tai
mejuurika stendi ette – täiesti juhuslikult muidugi 
– ja omandasin mõningaid huvitavaid isendeid. Tegelikult tahtsin leida mõned sinakat tooni iirised oma kollaste-pruunide kõrvale. Ja siis muidugi võiksid mu jõudsalt kasvanud tumepunase daalia kõrval olla ka mõned teised värvid. Nojah, nii ta siis läks. Uued asukad said pottidesse kosuma. Pildi panin meelega väiksema, et mehekene ära ei ehmataks…
Esimesed lilled sel kevadel. Kraapisin nädala eest hange nende pealt ära ja nüüd olidki nad juba niipalju end külmunud pinnasest välja punnitanud. Lumeroosidel on need pungad juba sügisel valmis, aga hangedest nad ikkagi läbi ei saa. Lumikellukesed on kahjuks siiani kõrgete kivikõvade hangede all vangis.
oli öösel alla 10 miinuskraadi: -8! Päeval juba lausa soe, ainult kolm miinust ongi. Päike on peidus ja ilm üsna sompus. Õues saab käia ilma paksu jopeta, oh mis rõõm!
Eilehommikune -20 nägi välja selline:
Sellekevadine esimene lumikelluke, aga lubatud topeltõiest võin ma ainult und näha. Kui ülejäänud ka samasugusteks osutuvad, olen küll tõsiselt tünga saanud. Jummel, kui keegi neid veel õige hinnaga ostis, mis oli 65 eek 5 sibula eest!
FUTULAND Dirt Therapy | Pacific Northwest Gardening, Garden Tours & Travel Juniper Level Botanic Garden Minu džungel
