Suristajaks kutsume me tikutajaid, kes kevadeti teevad maja kohal lennates just sellist väga erilist häält. Leol õnnestus üks kaugelt pildile saada.
Ohakalinde on harva näha, nüüd läks õnneks. Imeilusad eksootilised tegelased.
Suur-kirjurähn on küll tavaline, aga tema tegutsemine see-eest kaugele kuulda.
Kevad edeneb, aga mitte liiga suure hooga. Kõik areneb tasapisi, öösel pisut külma, päeval päike ja tuul. Veel pole palavus liiga teinud.
Kuuseheki on asustanud punarinnakamp, hommikul söögilaua tagant on neid huvitav jälgida.
Kollased, sinised, valged ja roosad kevadekuulutajad. Osad juba õitsemise lõpusirgel, osad täies ilus. Mõned üsna vanad olijad – “Golden Yellow”, Crocus Vernus “Flower Record” ja Crocus Vernus “Jeanne d’Arc”:
Möödunud sügisesed uued looduslikud liigid – Crocus Tommasiannus roseus ja Crocus Sieberi Tricolor:
Tänane ilm oli üsna sügise nägu – tuuline, vihmane, hall ja üsnagi jäle. Mitte eriti inspireeriv, aga toas sai ahju tule teha ja taimi potitada, mis on ka mõnus. Ja öösel polnud miinuskraade.
Lumekupud möödunud nädalavahetuse päikesepaistes.
Selle näsiniine leidis Leo eile meie metsatee äärest.
Gurude arsenali lisandus uus fotokas, mida oli muidugi kohe vaja testida. Jalutasime torni, aga millegipärast polnudki kõik elukad pildistamiseks tee äärde üles rivistunud. Need sookured polnud silmaga nähtavad, pildile said sellised hetked.
FUTULAND Dirt Therapy | Pacific Northwest Gardening, Garden Tours & Travel Juniper Level Botanic Garden Minu džungel
