Kõrvits on puu otsas kasvanud jalgpallisuuruseks, üks natuke väiksem ripub arooniapõõsas. Oma juhtmeid ajab igale poole laiali täiesti uskumatu kiirusega.
Kasvuhoones hakkavad kurgid ja tomatid tasapisi hoogu sisse saama. Kasvuhoonekurk “Atos” oli juba möödunud aastal väga tubli tegija ja tundub, et ka tänavu ei pea ma temas pettuma. Tomatisordid on peaaegu kõik uued, hakkavad valmima ka mu kauaoodatud “Mustad printsid”. Maitse on neil tõesti hea, kuidagi mahe aga samas vürtsikas ja happesust vähe. Mul oli isegi kahte sorti seemneid, ühed Venemaa päritolu, teised Inglismaalt tellitud. Pregu tundub, et Venemaa omad on paremad, aga võibolla on veel vara otsustada.
Üks mu erilistest lemmikutest on õitsema hakanud, Jaapani anemoon, tegelikult vist ametlik nimi on tal hübriidülane:
