Kuldne sügis on vaid ilus mälestus, tõelisus on märg ja halllll – nagu november ikka. Kraav, mis alles oli kuiv, on vett täis ja ka Leo poolt lahti kaevatud vundament ujub vees. Täna hommikul raputasin lõksust välja selle aasta 27nda muti. Kahjuks nad ikka ronivad aiamaale ja eriti tuhnivad noorte puude all, mis meile mitte ei sobi.
Eile siiski õnnestus ka natuke päikest näha ja masinatäie pesu õues kuivatada. Valge tegutsemisaeg väljas on kahanenud imelühikeseks ja kui on päikseta pilvine ilm, tundub et hommikust saati on hämarik. Enne pimenemist pakkus taevas justkui lohutuseks värvilist vaatemängu.
