Lubatud vihma pole kusagil, maa on kuiv ja tee tolmab. Hommikuti on õhk küll kastest nii märg, et õhus on veetilgad näha. Kastepiisad ämblikuvõrkudel on kui imelised tillukesed pärlikeed.
See metstubakataim udu taustal on “isehakanud” ja teretulnud. Tavaliselt kasvatan neid ette, aga tänavu talvel läks külv millegipärast nässu.
Suve lõpuks tekitas inglirompet ka mõned õied. Kevadine ärkamine oli tal väga pikaldane.
