ja eemal kolmaski veel 
Täna sain toreda üllatuse osaliseks. Tegelikult oli hullumeelne päev, vihmahoogude saatel üritasin õunamahla teha. Käisin õhtupoolikul veel vihmaga mahakukkunud õunu korjates mööda aeda, nägin siilikest. Läksin teisele poole – nägin teda jälle. Jooksin siis eelmisesse kohta tagasi ja seal oli neid väikese vahemaaga koguni kaks. Nüüd sain aru küll, et üks neist tundus pisut suurem aga ega siilil ja siilil nüüd suurt vahet pole ju. Kokku on seega meie aias tegutsemas kolm okkalist lapsukest.
Mahlatamise lõpetasin kottpimedas, kokku sain 20l. Pilti täna ei jõudnudki teha. Panen üles mõned paari päeva vanused aiavaated – kes teab, mis peale seda hirmsat allavoolanud veekogust homme veel püsti on.
