Täna sain ehmatuse osaliseks, kui laudanurga juures veetünni kõrvalt mingi asi, mis esmapilgul nägi välja kui jupp jämedat voolikut, rahulikult mu nina ees sara alla libises. Hiljem leidsin sama voolikujupi tünni kõrvalt päikese käes peesitamas. Ega ta nüüd teab mis jupp polnudki, igavene pikk ja jäme. Ja ehmatas mind ikka parasjagu. Hiljem läksime Leoga luurele ja saime ta pildi peale ka.
